Euroopa Komisjon kärpis Eesti SKP prognoosi

Komisjon tõdeb, et 2015. aastaks Eestile prognoositud 1,9%-ne kasv osutus liialt optimistlikuks – selle asemel kasvas SKP 0,9%. Tagasi on lõigatud ka alanud ja tuleva aasta prognoose, mis nüüd lubavad vastavalt 2,1 ja 2,3% suurust SKP kasvu kolm kuud tagasi prognoositud 2,6% asemel.

Ees on mõõdukas kasv. Peamiseks kasvu mootoriks on kodumaised investeeringud, ehkki oodatakse ka välisnõudluse toibumist.

Läinud aasta oodatust nõrgema kasvu taga on suuresti elektroonikasektori probleemid, nõudluse järsk vähenemine Venemaa turul ning nafta hinna langusest Eesti põlvekivisektoris tekkinud raskused. Investeeringud vähenesid. Samas eratarbimine oli tugev, saades kindlust palgakasvust, tulumaksu alanemisest ja madalast tarbijahindade tõusust.

Edasi vaadates eratarbimise kasv aeglustub, samas hakkavad suurenema nii erasektori kui ka avaliku sektori investeeringud. Viimased eriti tänu sellele, et käiku lähevad ELi uue rahastusperioodi vahendid.

Peamised riskid johtuvad Soome ja Venemaa majanduse aeglasest toibumisest ning nafta hinnast, mis mõjutab negatiivselt Eesti põlevkivi sektorit.

Töötuse määraks prognoosib komisjon Eestis alanud aastal 6,3%. Märgitakse, et viimasel kahel aastal on palgakasv Eestis olnud tootlikkuse kasvust kiirem. Edasi vaadates prognoositakse palgakasvu tempo aeglustumist, samas kui töövõimetusreformi käivitumise järel töötuse määr tõuseb.

Tarbijahindade tõusu prognoosib Euroopa Komisjon Eestis tänavu 1% ja tuleval aastal 2,5%. Riigieelarve on kerges ülejäägis ning riigi võlg alaneb 2017. a 9%-le SKPst.